Ma ei saa õelda, et kõik meie majas hea kalasaagi üle rõõmustaks. Mõni ei taha süüa, mõni puhastada, mõni vaaritada. Ühest heast (mitte haug) kalast piisaks täiesti kõigile. Roberti viimasel kalapüügil Raimondiga aga oli kala lademetes. Raimondil vist isegi 4-5x rohkem kuna tema käis järvel niikaua kui Jane kalapuhastamise vastu streikima hakkas. Enamuse sokutasime meie sügavkülma, mõned kilod Robert suitsetas ja ühe satsi friteerisin täna lõunaks ära. Head krõbedad palad said. Helina ja Lovisa sõid aplalt. Helina isegi ei maininud, et ta tegelikult kala ei söö.
Kala ma ei maitsestanud kuidagi, sest tegin dipikastme kõrvale.
Fileed olid parajalt väiksed ja tükeldada polnud vaja.
Keerutasin kõigepealt kartulijahus, siis munas ja lõpuks riivsaias.
Riivsaia on lihtne teha kui kuivatad nt. rösteris valge saia ja peenestad köögikombainis. Poe segu maitseb tavaliselt väga leivaselt ja ei meeldi mulle.
Õli tuleb kuumutada tuliseks ja fileesid lisada köögitangidega vähehaaval, et õli mitte maha jahutada. Filee tuleks kiirelt õlisse uputada, et krõbe koorik tekiks. See takistab õliseks vettimist. Helepruunid palad tõstsin köögipaberile nõrguma.
Kastmeks:
hapukoor
sidrunimahl
valge pipar
sool
petersell/till
Kõrvale näksisime kirss-tomateid. Selline paras nokitsemise lõuna oli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar